UURING

Krooni Kinnisvara viis läbi uuringu, mille eesmärgiks oli saada ülevaade pärnaka elamistingimustest ning eelistustest kinnisvaraturul. Küsimustik on internetipõhine (asub aadressil: http://www.eformular.com/eve1/kinnisvaraturg.html) ja saadeti potentsiaalseile vastajaile e-posti teel. Valimi moodustamisel pidas autor oluliseks, et oleks esindatud erinevate elualade esindajad, saamaks võimalikult objektiivset pilti pärnaka elamistingimustest, soovidest ja võimalustest. Kuigi valimisse oli võimalus sattuda vaid isikuil, kes kasutavad arvutit ja Internetti, haaras küsimustik vaatamata sellele siiski ka vastaja pereliikmeid, kuivõrd vastaja esindas oma perekonda. Seega võttis uuringust osa kaudselt kogu vastaja perekond.

Küsimustik saadeti kokku umbes 300 inimesele. Vastuseid laekus kokku 247 ehk siis 82% küsimustiku saajatest. Uuringu analüüsi tulemused on illustreeritud tabelite ja joonistega, lihtsustamaks andmete lugemist. Andmete analüüsimiseks kasutati Microsoft Exceli võimalusi.

1. Sugu ja vanus

Enamus vastanutest esindas 2 vanuserühma: 18-25 ja 26-35 aastased pärnumaalased, kes on ka kõige tõenäolisemad uue eluaseme soetajad. Protsentuaalselt moodustavad 18-25 aastased 41% ja 26-35 aastased 39% kogu vastajaskonnast.

Tabel 1. Sugu ja vanus.

Joonis 1. Sugu ja vanus
Oluliselt rohkem oli naissoost vastajaid (84 %), meeste osakaal oli vaid 16% ehk 40 meest 247-st vastajast.

2. Pere suurus ja sissetulek

Vastanutest kõige enam omasid 2-liikmelisi (27%) ja 4-liikmelisi (25%) peresid. Kõige vähem oli 5 ja enama pereliikmega vastajaid. Üksi elavaid inimesi oli kokku 30. Vanuses 36-45 aastat elab üksi 4 inimest.

Tabel 2. Pere ja sissetulek

Joonis 2. Pere ja sissetulek
Valdavalt jääb täna inimeste sissetulek 10 000-15 000 krooni vahemikku, kuigi 21%-l vastajatest ületab pere sissetulek 20 000 krooni piiri. Alla 5000 oli sissetulek vaid 9%-l vastanuist, kellest 7 isikut elab üksi.

3. Eluaseme asukoht

Küsitlusest selgus, et vastanutest elab suurem jagu inimesi äärelinnas või üldse linnast väljas. 40% Pärnu elanikest elab täna linna äärepiirkonnas. Rannapiirkonnas elab pärnakatest 14% ja kesklinnas 19% arvestatuna kogu valimist. Märkimisväärne osa vastanutest elab linnast väljas (27%).

Tabel 3. Eluaseme paiknemine

Joonis 3. Eluaseme paiknemine

4. Praegune eluase ja kus ning milline peaks olema uus kodu

Korruselamu renoveeritud korteris elab 28% arvamuseavaldajatest ja renoveeritud majas 22%. Uues eramus elab täna 7% ja uues korteris vastvalminud korrusmajas elab samuti 7%. Üürikorteris elab 13% küsitletutest.
Suur osa vastajaist (58%) oli seda meelt, et uus kodu võiks asuda kindlasti uues oma majas, kuid oli ka muid arvamusi. Huvitavamaid tähelepanekuid on näiteks selline: inimesed, kes elavad uues korteris korrusmajas, soovivad sealt kolida renoveeritud majja või vanasse renoveerimata majja (ilmselt pidades silmas seda, et omal käel renoveerimist teostada). Üürikorterist soovib enamik (48%) kolida uude oma majja. Üks inimene soovib oma vanast renoveerimata korterist kolida üürikorterisse.

Tabel 4. Eluase

Joonis 4. Eluase

Vastajaid, kes ei kavatse lähemal ajal kuhugi kolida ega uut elamist soetada, oli 2%, elades ise ühel juhul vanas renoveerimata korteris, ülejäänud juhtudel aga olid juba uue elamise endale soetanud või renoveerinud.

5. Laen

Laenuga koormatud on 38% vastanutest. Mida selles tabelis ei kajastata, aga küsitlus näitas, on laenumaksjate laenumakse suurusjärk. Keskmiseks laenumakseks kujunes 5507 krooni kuus. Kõige madalam laenumakse oli 1300 kr/kuu ja kõrgeim makse 20 000 kr/kuu.

Tabel 5. Laen

Vastajad, kes hetkel laenuga koormatud pole, oleksid valmis maksma keskmiselt 3414 kr/kuu elamispinna muretsemiseks. Lisaks veel need, kes oleksid valmis uue eluaseme soetamiseks praegustele laenumaksetele lisa maksma.

Tabel ei kajasta, aga küsitletutest 61% ei ole laenu eluaseme tarbeks veel võtnud, kuid 34% neist kavatseb lähitulevikus seda siiski teha. 66% laenu mitte võtnutest ei kavatse ka edaspidi võtma hakata.

Joonis 5. Laenu osakaal

Jooniselt selgub, et 18-25 aastaste seas on laenumaksjaid suhteliselt vähe (19%), samal ajal kui 26-35 aastaste seas on laenuga koormatud juba 57% küsitluses osalenutest, 36-45 aastaste seas laenuvõtmise agarus pisut pidurdub ning analüüsi põhjal on osakaal 43%. Võimalik ka (küsitluses ei uuritud), et eluaseme soetamiseks võetud laen on neil juba tagasi makstud.

6. Kuhu heameelega ei koliks?

Kokkuvõtteks esitati vastajaile küsimus: kuhu nad heameelega ei koliks ja miks?

Vastajate seas oli kõige ebapopulaarsem näha oma tulevase koduna üürikorterit - 54% vastanutest. 18-25 aastaste seas oli peaaegu sama halb (30% arvanutest) omada vana renoveerimata korterit. 26-35 aastaste seas aga oli halbadest valikutest teisel kohal vana renoveerimata maja

Tabel 6. Ei koliks elama
Joonis 6. Kus ei tahaks elada

Huvitav on märkida, et vastanutest 4% ei koliks uude korruselamusse, 3 % ei koliks renoveeritud korterelamusse ja 1% ei koliks uude majja.

Uurime miks? (väljavõtted vastustest)

Üürikorterisse ei koliks valdav enamus põhjusel, et:

Vanasse renoveerimata korterisse ei koliks sest, et:

Vana renoveerimata maja ei tahaks, sest:

Uude korruselamusse ei koliks sest:

Uude majja aga sellepärast, et: